Kolm naist, kakao ja viis kurvikat tooli

Eile oli imeline õhtu! Lõpuks ometi leidsime aega iseendale ja lähedastele naistele. Saime kokku – jõime kakaod, ajasime juttu ja lihtsalt olime koos. Ma polnud varem mõelnudki, kui väga ma olin igatsenud selliseid hetki. Just selline omavaheline olemine – räägime, mis vahepeal toimunud, kuidas kellelgi läheb, milliste loomistega hakkama saadud. Ja olla. Lihtsalt olla terve õhtu!

Õhtu algas ootamatult seiklusrikkalt. Rääkisin naistele, et olin päeval Balti jaama Sõbralt Sõbrale poes näinud imearmsaid 1-euroseid toole – mõnusate kurvikate jalgade ja antiikse välimusega. Poes mõtlesin veel, et kui Kristiina neid näeks… Hetkeks käis isegi mõte, et võtaks ühe iseloomukama kaasa, aga mõtteks see tol hetkel jäi…

Kui sellest rääkisin, vaatasid naised mulle suu sisse – miks?!?? Miks sa need poodi jätsid? Lähme toome ära!

Ja nii me siis suundusimegi tagasi linna. Toolid, mida olin märganud, olid õnneks alles. Kristiina oma terava silmaga leidis veelgi iludusi – kokku kolm kõverjalgset ja kaks väärikat tammepuidust kaunitari! Astusime Balta Selveri ees liftist välja, suunaga maa-aluses garaažis oleva auto poole, vaid õrnalt lootes, et need viis iludust koos kolme naisega ühte väiksesse sõiduautosse ära mahuvad. Päris paras jebimine oli – toolid ühte nurka, inimesed teise. Vahepeal tekkis juba hirm, et keegi peab rongiga koju sõitma Aga jaa – naistel on Tetrise peale kõige parem vaist!

Vaid tund peale starti olimegi taas koduteel, naeratused näol ja südamed täis rõõmu. See oli meie uue loo algus. Sel õhtul sündis kindle veendumus, et järgmistel neljapäevadel tuleb nui neljaks kokku saada, et anda neile toolidele uus elu. Ja kes seda veel teab, mis sellest otsusest sünnib!

Tagasi jõudes asusime õhtu peamise tuuma juurde – Aive on vahepeal oma vilumusi täiendanud ja valmistas meile mõnusa tseremoniaalse toorkakao nimega Ancestral – tagasi juurte juurde. See kakao oli nagu ühenduslüli meie ja esivanemate vahel, täis looduslikku energiat ja väge. Tseremoniaalne kakao on minimaalselt töödeldud, säilitades oma loomuliku toitainete ja aktiivsete ühendite rikkuse. See sisaldab kõrgel tasemel teobromiini, looduslikku stimulanti, mis annab energiat ilma kofeiini põhjustatud närvilisuseta. Kakao olevat kõige elusam toit planeedil – iga lonks annab suurima võimaliku laengu energiat!

Kui me kakaod serveerisime, siis Kristiina imetles mõnusasti paksuks ja imeliselt lõhnavaks joogiks vormunud toorkakaod ja ütles ihalevalt: “Siia juurde kuluks nüüd ära üks mõnus piparmündileheke…” Ja vaatas mulle otsa “– selleks sooviks on vist liiga hilja?”

Naeratasin ja teatasin: “Kõike on, kõike saab, tuleb vaid küsida ja juba antakse!”

See on ka üks minu motodest – küsi ja sulle antakse. Kuula, mis maailmal sulle anda on, ja saad kõik, mida vajad ja millest unistada oskad…

Istusime terrassil, kus õhk oli augustikuiselt sume, kuigi käes juba septembri keskpaik. Selle aasta september tundub Eestis olema neljas suvekuu Kakao maitses ikka jumalikult tammealusel terrassil, iga lonks soojendas hinge ja avas südame.

Meie jutud voolasid vabalt, kandes endaga kaasa naeru, pisaraid ja sügavaid mõtteid. Kõik need jutud, mis sel õhtul räägitud said… Nii mõndagi markeeris siis katusele kukkuv ta

mmetõru või hele pikse-sähvatus eemalt. Katusele kukkuvad tammetõrud olid justkui looduse aplaus meie vestlustele, eemal sähviv pikne lisas taevaseid ilutulestikke.

Õhtu kulminatsiooniks oli mõnus looduse kontsert – kõigepealt välk ja pauk, siis kui päike hakkas loojuma ja pimedus maad võttis, hakkas vihma sabisema. See oli nagu looduse meloodia, mis pani õhtule võimsa ja samas rahustava punkti. Tundsin, et oleme osa millestki suuremast, justkui oleks universum ise meiega ühinenud.

Sellised naiste kokkusaamised on minu jaoks läbi aastate olnud hindamatu väärtusega. Viimastel aastatel on need olnud regulaarsed, kuid viimastel kuudel olen neist eemale jäänud, kuna päevatöö on oma osa nõudnud. Igatsen väga neid õhtuid, kus sai mõõdutundetult naerda, vajadusel kõik nutud ära nutta ja lihtsalt olla. Kus ei pea olema mingit eesmärki, vaid saab lasta kõigil ootustel langeda ja olla iseenda ning üksteisega.

Ära jäta jätke end üksi. Võta aega endale. Võta aega oma sõpradele. Võta aega, et saada kokku naistega ja rääkida PÄRIS lugusid.

Kui sind see lugu kõnetas, kui samastud ja igatsed samuti sellist ühendust ja hoitud ruumi, siis oled südamest oodatud 25. septembril Tallinna vanalinna Kasvuruumi. Loome koos hetki, mis jäävad südamesse. Teeme taotluse, et kohale jõuavad need, kellele sel hetkel on seda õhtut vaja. Tule ja kogeme koos seda erilist energiat, mis sünnib naiste ühisest väest.

Mida teeme? Eks näis. Seekord pakun piparmünditeed. Võtan kaasa kaardid meie alateadvust toetama. Tean, et vähemalt ühel imelisel naisel on soov töötada konstellatsiooniväljaga. Tule, kui soovid saada vastuseid oma küsimustele, või ka siis, kui sul pole küsimusi, vaid lihtsalt igatsus. Tule, kui sind kõnetab hoitud ruum naistele.