Uusaastatervutused!

Head uut!

Vaid mõned tunnid tagasi lõppes aasta 2023, viimaste päevade jooksul, nagu teisedki, olen vaadelnud möödunud aastale peale. Olen teinud iseenda jaoks statistikat, üle lugenud sisse- ja väljaminevaid arveid, klienditöid kui töötubasid… Täna, aga soovin jagada teiega kolme peamist õppetundi, millised eelmisest aastast sügavama taipamisena kaasa võtan… Ehk siis keskealise naise mõtted ilma-tarkuste üle!

Oleme kõik üks

Üks sügavaimaid teadmisi, mis on kohale jõudis, on kogu eluenergia päritolu samast allikast. Seetõttu pole mõtet vastanduda üksteisele, nagu paremal käel ei ole mõtet sõdida vasaku käega. Ega vasakul silmal jääda vaidlema parema silmaga – kumb nägi õigemini – mõlemal on lihtsalt erinev vaatenurk. See arusaam on minusse kinnitunud erinevate energiatöö õhtute käigus nii enda loodud ruumides kui ka neis, kus olen osalenud. Kõik, mis mõjutab mind, mõjutab ka sind, kes sa seda loed – või isegi, kui sa ei loe, oled lihtsalt osa minu energiaväljast. Võime kohtuda kohvikus, supermarketis või lihtsalt tänaval. Kas mind tõmbab mõnele sündmusele või siis paneb ootele – veel pole õige aeg – võib sõltuda sellest, kes on sündmusele minemas. Samas pole mõtet pead liiva alla pista ja öelda: “Aga sina tegid (tulid, olid, valisid…)…” Ei, kui mina saan midagi kergemaks muuta, teen ma seda. Ja kõige lihtsam – ei, tegelikult kõige raskem on alustada muutustest iseendas. Kuid kui sa sellega vaikselt alustad, märkad, et maailm sinu ümber hakkab muutuma vastavas suunas.

Muudad ennast, muudad maailma!

Siit tuleb teine sügavam õppetund sellest aastast – valides iseennast, täites oma hinge ammuseid unistusi, aitame muuta maailma paremaks (ilusamaks, kergemaks…). Muidugi, oluline on, et meie unistused ja nende täitmine ei kahjustaks teisi. Sel aastal täitsin mitu oma ammust unistust ja näen, kuidas maailm mu ümber terveneb läbi minu enda tervenemise. Valides iseennast, valin ka kõik need, kes on minu läheduses, luues seeläbi parema maailma ümberringi.

Kolmas õppetund, millega eile, aasta viimastel tundidel eriti kokku puutusin, on see, et kõik on nii, nagu on – ja see on hea. Eile valmistades armastusega süüa külla tulevatele sõpradele, ja teades, et pooled neist ei söönud lambapraadi, mis on meie pere lemmik, siis leidsin kohalikust poekesest küüliku. Kahjuks kõrbes küülik koos kõigega, mis oli leidnud tee samasse ahjupotti, süsimustaks. Vaatasin sellele saadusele rahuliku meelega otsa ja mõistsin, et kui nii, siis nii.

Ilmselt on sellegi juures oma eesmärk. Vähemalt on kõigil, kes julgevad poti sisu tarbida, kõhud korras… 😃
Nii oli olnud kogu aasta vältel – erinevate “kaaludega” õppetundidega, kus suutsin lõpuks vaadata kõigele, mida olen teinud, ja tõdeda, et kõik on olnud väga hea! Ei ole mõtet energiat ja emotsioone iga väikese asja peale üles ajada, ei ole. Maailmal on teinekord ootamatuid kingitusi varuks🙌

Täna, kui vaatan välja aknast ja näen päikest südameid pillutamas, peegeldub ka kogu eelnev läbi sellele veiklemise. Oleme kõik üks, ja kui soovin midagi muuta, alustan endast. Ja kui tundub, et maailma ei saa painutada, otsin üles suhkruterad tõrvapotist – kõik on millekski hea!

Imelist, imelist aastat teile kõigile!

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to Top